Bix síijik ja’ way yóok’olkaabe’

Bix síijik ja’ way yóok’olkaabe’

Mixba’al unaj u kuxtal ka’achij yóok’olkaab waj ma’ tumen yaan ix ki’ichpam ja’. Ma’ sáasil bix chíikpajik yóok’olkaabi’. Mixmáak yoojel waj síijnáal waye’, waj k’uchuj tu beetaj te’ u taalel táanxel kaabilo’obe’, táanxel eek’ilo’obe’.

Yaan waj jayp’éel ba’al ku ya’ala’aj tu yóok’laj ja’.

Ja’e’ ma’ wayile’: te’ u taal táanxel kaabilo’obe’

Ma’ili’ chúukpajak ka’ach u wíinklal yóok’ol kaabe’, le ku ya’alaj disco protoplanetario bak’pachmilo’ jach táaj jeta’an chokowil bin. Le yóok’laj túune’ ma’ u páajtal u ja’ilkúuntikubáaj buka’aj ooxol yaan ka’achij, ti’al ka yanak k’áak’náab.

Míin u chaamal nukuch wíinik (meteoritos) ku taal to’on ka’an, waj u máan to’on naats’il nukuch buuts’il eek’o’obe’ (cometas) leti’ob taas to’on ja’ way yóok’olkaabila’. Tu pach u beelil u xíimbal Neptuno taasa’abik to’on ja’ bin.

U jeel tuukule’ ku ya’alike’ yóok’olkaabe’ ta’aytak u chúukpajaj u wíinklal, kex 60 waj 90% yanik bine’ ka taal túun u chúukbesa’al tumen u mejen buuts’il ja’ táanxel tu’uxilo’ob (planetesimales helados), leti’ob taas to’on ja’ way yóok’olkaabe’. Le ku ya’ala’aj planetesimales u chun bin u káajbal túumben yóok’olkaabilo’ob.

Le tuukul je’ela’ yaan u muuk’ tumen u yaalab ja’ ku ch’a’abaj ti’ jach táaj úuchbem meteoritos de condrita jach beey xan le ku ch’a’abaj ti meteoritos de Vesta u k’aaba’obo’. U ka’apela’ jump’éel ti’ le tuunicho’ob ku pilíinsuut ka’ach ich u beel u xíimbal Marte yéetel u beel u xíimbal Júpiter (cinturón de asteroides).

Uláak’ tuukule’ ku ya’alike’ ix ki’ichpam ja’ bine’ chíikpajij ka tu jéentantubáajo’ob ka’ap’él nukuch kaabilo’ob (jump’éele’ leti’ k ti’ala’). Bey síijik Luna bin, bey k k’aj óolmij bajla’e’.

U bin u síistal yóok’olkaab, u yeelel k’áak’wiitso’ob

Ts’oka’anik u túuliskubáaj lu’umkabile’ jach jeta’an chokowil bin, ku ts’o’okole’ chéem mina’an u xuul u ch’íikij lu’um chaamal k’iin lúubul ku beetik, te’el u taalelo’ob ka’ane’. U muu’kil u ch’íikij le meteorito ku ya’ala’ala’ u patak u yibik tu’ux ku lúubul, ba’ale’ chéem u yúuchuj le je’ela’ síistaj ku beetik.

Ka’ilikil xane’ táan u jojopaankil k’aak’wiitso’ob. U yeelelo’obe’ keet u yúuchuj yéetel u bin u síistal lu’umkabil. Yéetel u múus iik’o’obe’ nukuch k’áak’wiitse’ ku yustiko’ob ti’ ka’an jejeláas buuts’o’ob, ich le je’elo’oba’ ti’ yaan u yooxol ja’i’. Bey úuchik u yantaj yáax ja’ tu ka’anlil yóok’olkaab bin. Ka’ache’ mina’an.

Ka’ilikil u bin u síista’al lu’umkabile’ u yooxol ja’ ts’o’ok u lanchajaj ka’anale’ káaj túun u ch’a’ajik u wíinklal, ka káaj túun u k’áaxal u yáax cháako’obil. Bey wal binik u yets’taj k’áak’náabe’.

U juul k’iin yóok’ol u le’ che’

Le tuukula’ ku ya’alike’ xki’ichpam ja’e’ tóop’ol tu beetaj way yóok’olkaabe’ chéen tumen úuchak u bin u jelpajaj sijnáal, úuchik u káajal u yúuchuj le ba’al k k’aj óol bejla’ je’el bix gran oxidación. Le je’ela’ úuchij tumen sijnáale’ káaj u k’expajaj. Tuláakal ba’al yaan yóok’olkaabe’ káaj u look, leti’ ka káaj u yúuchuj le ku ya’ala’aj reacciones rédox y fotosíntesis.

Le redox ku ya’ala’alo’ u k’expajaj u ts’u’ ba’al ikil u kóojol yéetel yaanaj ba’al. Yaan k’iine’ ku ya’abtaj le ku ya’ala’aj electrones yaan ti’o’ (se reduce, tumen yaan ku máatiki’), yaan k’iine ku p’íittaj (se oxida, tumen yaan ku síijiki’). Reductor u k’aaba’ ba’al ku siibal electron; oxidante u k‘aaba’ ba’al ku máatan.

Le fotosíntesis ku ya’ala’alo’ ku yúuchuj chéen tumen u juul k’iin tu yóok’ol che’ ya’axtak u le’. Ya’ax le’e’ kéen péeknake’ ku sutik ba’al mina’an u kuxtal (dióxido de carbono y agua) ti ba’al yaan ba’ax yil yéetel kuxtal (hidratos de carbono). Ichil u meyaja’ ku túuchi’tik ka’an le oxigeno u k’aaba’o’.

Juntúul aj miats, Cornelius Bernardus van Niel (1897-1985) u k’aaba’e’, leti’ yáax kaxtej jun jaats mejen yik’lel ku jaantiko’ob ba’al ma’ kuxa’ani’. Bacterias quimiótrofas u k’aaba’ob. Sulfuros u yo’ocho’ob. Ba’ale’ ikil u jaanalo’obe’, ikil u k’a’abéetkúunsiko’ob ácido sulfhídrico yéetel dióxido de carbono tu beelile’ ku beetiko’ob xan ja’. Cornelius Bernardus van Niel u ch’ikmubáaj u k’aj óoltej che’ob yéetel mejen ik’lel ma’ u páajtal yilal xma’ microscopio, néen seten nojochkúuntik ba’ax ku cha’anta’alo’.

Le mejen ik’lel organismos quimiótrofos waj quimiosintéticos u k’aaba’o’ ku ch’a’ajik ba’al ma’ kuxa’an ti’al u ch’a’ajik u yóolo’obi’, ti’al u ch’a’ajik u muuk’o’obi’, bey u beetik ti’al u cha’ajik u yiik’ (metabolismo respiratorio). Le ba’ax ku beetika’ leti’ ku ya’ala’al xano’ quimiosíntesis.

U ch’a’abal jejelás tuukulo’ob

Junjump’íit ti’ ba’ax ku ya’ala’aj tu yóok’laj ja’e’ ku ye’esik to’on waj ba’ax tu yóok’laj bix síijik xki’ichpam ja’. Yaan aj miatse’ ku ya’alike’ ma’alob ka u tukultej máak jejeláas bix úuchik u síijil ja’ yóok’olkaab. U jaajile’ máatak ix ki’ichpam ja’e’ leti’ beetik u yantaj kuxtal yóok’olkaab.

U káajbal u xak’alil: Ángel de Jesús González
José Natividad Ic Xec sut ich maayat’aan

Ts’íibo’ob ku máanchi’ita’aj te’ meyaja’, yéetel xane’ tu’ux je’el a xokik u jeel ba’al tu yóok’laj ja’e’

Aquae Fundación. (s.f.). Fotosíntesis de las plantas: ¿cómo funciona? Recuperado de https://www.fundacionaquae.org/fotosintesis-plantas/
Cofes, Consejo Federal de Entidades de Servicios Sanitarios. (2020). Origen del agua en la tierra. recuperado de http://www.cofes.org.ar/descargas/info_sector/Agua_Temas_Varios/Origen_del_agua_en_la_Tierra.pdf
enciclopedia.us. (2012). Origen del agua en la tierra. Recuperado de http://enciclopedia.us.es/index.php/Origen_del_agua_en_la_Tierra
Insugeo, Instituto Superior de Correlación Geológica. (s.f). Capítulo 4. Estructura de la Tierra. Recuperado de http://www.insugeo.org.ar/publicaciones/docs/scg_15/capitulo_4.htm, http://www.insugeo.org.ar/
qaz.wiki. (2021). Origen del agua en la tierra. Recuperado de https://es.qaz.wiki/wiki/Origin_of_water_on_Earth
Universidad de Jaén. (s.f.). Tema 13. Reacciones de oxidación-reducción. Recuperado de http://www4.ujaen.es/~mjayora/docencia_archivos/bases%20quimicas/TEMA%2013.pdf
Wikipedia la enciclopedia libre. (2020). Origen del agua en la Tierra. Recuperado de https://es.wikipedia.org/wiki/Origen_del_agua_en_la_Tierra
Wikipedia la enciclopedia libre. (s.f.). Quimiótrofo. Recuperado de https://es.wikipedia.org/wiki/Quimi%C3%B3trofo

 

Share this post