Ix ki’ichpam ja’ yéetel u yúuchul paak’áal

Audio en maya

Audio en náhuatl

U ya’abtaj u yantal u paak’áal wíinike’ leti’ beet u jelpajaj u kuxtal, leti’ beet u jéets’el ti’ junkúuchij, leti’ beet u xu’ulul u chéen máanbal u kaxt u kuxtal je’el bix suukile’. Beey káajik nukuch kaaj tu’ux ku muulut máak. Ba’ale’ u ch’a’ik bej le paak’alo’ ma’ juntakaalili’e’: ku chan jelpajaj ich u jejeláasil kaajo’ob. Chéen jump’éel ba’al k’ana’an ti tuláakalo’ob: ka yanak ix ki’ichpam ja’.

U yúuchul paak’al beet u líik’il Mesopotamia, le k’aj óola’an je’el bix u “cuna de civilización” bin. “U asab úuchbenil ju’un tu yóok’lal paak’ale’ sumerio ju’un. Ti’ ku tso’olol bix unaj u pa’ak’aj cebada, u jach yo’och u kaajnáalilo’ob Mesopotamia” (Kramer et al., 2000).

Bix úuchik u jelpajaj u kuxtal wíiinik tu paach k’iin. Leti’ u tsoolil ku taala’, ba’ale’ k’a’ajak xane’ ya’ab ba’al túumbentak ku chíikpajaj tumen u meyaj arqueólogos yéetel u jeel especialistas.

Cultivo de lechugas en una chinampa. Foto de José Luis Martínez Ruiz.

U k’iinilo’ob

Ba’ax ku meyajta’al

Walkil 15 000 ja’aba’

U yáax yóotik máak paak’al naats’ ti Nilo, yook ja’, ba’ale’ ma’ táabi’: suubaj ts’oon, suunaj u kaxtej yich che’ u jaantej

Walkil 12 000 tak 13 000 ja’aba’

Ya’ab yook ja’ yaan túun, le ríos ku ya’ala’alo’. Jujump’íitil úuchik u káajal máak u pak’ik yo’och, ka’ilikl u yáantikubáaj yéetel u ts’oon, yéetel u molik yich che’ u jaantej. Láayli’ ma’ u jets’ubáaje’

8 000 ja’ab ma’ili’ k’uchuk le k k’iinilo’oba’

Ti’ u lu’umil Palestina, Siria, Anatolia turca yéetel Irán. Jericó xan: ti’ káaj u yúuchuj jump’íit le paak’alo’ (ti’ kaxta’an tuunich utial juuchi’, ti’ kaxta’ab k’utubi’)

7 000 ja’ab ma’ili’ k’uchuk le k k’iinilo’oba’

U yúuchben kaajil Jarmo, tu lu’umil Mesopotamia, chíikpaj yáax kaaj ku pak’ik yo’och. Tu kanaj u yéey u yi’inajil u sak’abil trigo u pak’ej. Beeyxan tu meyajtaj cebada yéetel u jeel janbe’en ba’al p’éelbij u beeta’al, je’el bix chícharos yéetel u jejeláasil bu’ul. Ti’ xan kaxta’ab u nu’ukulil u meyajta’al lu’umi’, u nu’ukulil ikil yúuchul kool (k’utub uti’al k’ut jaanal, tuunichlóobche’ uti’al páak)

Tu bak’pach Nilo yook ja’ yaan koolnáalo’ob ku pak’iko’ob u sak’abil trigo, beeyxan ku pak’iko’ob cebada. Lela’ ku yúuchuj tu jáal tu’ux ku tóop’ol u sayabil ja’ El Fayum u k’aaba’’.

5 800 ja’ab ma’ili’ k’uchuk le k k’iinilo’oba’

Tu yúuchben kaajil Hassuna, tu lu’umil Mesopotamia, ku chíikpajaj úuchben paak’ali’, ba’ale’ chéen u káajbal.

5 000 tak 2  000 ja’ab ma’ili’ k’uchuk le k k’iinilo’oba’

 

Tu nojlu’umil China, yáax paak’ale’ chíikpaj ich u kuxtal junjaats máak Yang-Shao u k’aaba’. Tu meyajto’ob u ma’ay lu’um ku taasik iik’, le ku yets’taj xaman yéetel tu bak’pach yook ja’ Amarillo u k’aaba’.
Jejeláas jaanbe’en ba’al ku pá’ak’al ka’achi’: mijo ku ya’ala’alo’, col china; beeyxan u mejen tikin yich, je’el bix bellotas waj nueces, yéetel waj jayp’éel u jeel ba’al.

Ich 5 000 tak 4 000 ja’ab ma’ili’ k’uchuk le k k’iinilo’oba’

Te’ k’iino’oba’ ku chíikajaj le ku ya’ala’aj yáax técnicas u yúuchul paak’áal, ku káajbal tu jáal Mar Rojo tak Tibesi, jach tu chúumuk Sahara ba’ale’ le je’ela’ ma’ili’i xu’uluk k’áax ka’achi’, ma’ jáabak k’áax ka’achi’.
Tu nojlu’umil ku ya’ala’al América, wíinike’ ku káajal u ch’aik che’ waj xíiw u pak tu yotoch.

4 000 ja’ab ma’ili’ k’uchuk le k k’iinilo’oba’

Tu bak’pach yook ja’ río Amarillo ku káajal u much’tal koolnáalo’obi’, bey úuchik xan u bin u xu’ulul u chéen máanbal máak u kaxtej yo’och. Leti’ ka’ jéets’o’ob.

Tu nojlu’umil India káaj xan u ya’abtal máak ku pak’ik yo’och.

4 000 tak 300 ja’ab ma’ili’ k’uchuk le k k’iinilo’oba’

U koolnáalilo’ob Egipto tu kanaj u poto’ob u beel ja’ uti’al u jóoyabtik u paak’alo’ob náach yaan ti’ ja’. Tu kanaj xan u k’alo’ob u beel ja’ uti’al ma’ u yúuchul búulkabil, ba’ale’ uti’al xan u chulubtiko’ob ja’ tu k’iinil cháako’ob. Tu kanaj xan u poto’ob ch’e’en yéetel u ya’abkúunsik xan u paak’alo’ob, u ya’abtal xan u joocho’obi’. Uti’al u jochik ixi’ime’, je’ex bix Egipto mina’an u jeel te’ k’iino’obo’.
Ba’ax u paak’áale’: trigo, ricino, uvas, cebada, papiro, xa’an, lino, ajonjolí.

3 500 ja’ab ma’ili’ k’uchuk le k k’iinilo’oba’

Way t lu’umil Mesoamérica k’aaba’ta’anila’ chíika’an wíinike’ ts’o’ok u káajal u jooch, tumen yaan u yaalab mejen nal kaxta’an. U ka’anaj u meyajta’al nale’ jach ya’abchaj u k’iinil.

3 400 tak 2 300  ja’ab ma’ili’ k’uchuk le k k’iinilo’oba’

Tu bak’pach u nojlu’umil Valle de Mexico ya’abkach u yúuchul paak’ali’. Ich óoxjaats wíinike’, junjaats pak’bil jaanal ku jaantik.

Jach naat’ ti’ 3 000 ja’ab ma’ili’ k’uchuk le k k’iinilo’oba’

Tu nojpetenil África ku seen pa’ak’al trigo ku ya’alaalo’. Beyxan cebada yéetel sésamo. “Yaan piits’il nook’ Mesopotamia u taal. Ku ts’o’okole’  u k’aj óolo’ob xan jejeláx wakax, je’el bix cebú, carabao, búfalo. Le je’ela’ ojéelta’an tumen yaan u mejen yoochelo’ob ti’ sellos” (Oliver, 2018).

2 500 a 1 500 ja’ab ma’ili’ k’uchuk le k k’iinilo’oba’

Tu nojlu’umil India, tu bak’pach yook ja’ Indo, táan u ch’a’ik bej le paak’alo’. Mejen kaaj, mejen kajtalil: tuláakal tu’ux káaj yúuchul paak’al. U kajnáalilo’obe’ tu ch’a’ob u meyajto’ob. Tu pak’o’ob trigo, cebada, piits’.
Ka’ap’éel kaaj aayik’alchajij: Mohenjo Daro yéetel Harappa.

2 000 ja’ab ma’ili’ k’uchuk le k k’iinilo’oba’

Tu nojlu’umil Mongolia ku ya’ala’ale’ káaj u ch’a’abj pak’bil soja, p’éelbil u beeta’al, bey bu’ule’ tumen tu paach ku taal.

2 000 ja’ab ma’ili’ k’uchuk le k k’iinilo’oba’

Ku káajal u pa’ak’aj jejeláas ba’al jaambil tu bakpach u nukuch wiitsilo’ob Andes, je’el bix k’úum, iik, pichi’, oom, jejelás bu’ul, mootso’ob páambil jaantbil je’el bix papa waj achira. Káaj u páak’aj xan piits’. U kaajnáalilo’obile’ tu kanajo’ob xan u beet beel ja’ utia’l u bis ja’ ti’ u paak’alo’ob. Tu kanajo’ob xan u táaxkunto’ob lu’um tu’ux kun paak’alo’ob.

1 300 ja’ab ma’ili’ k’uchuk le k k’iinilo’oba’

Tu nojlu’umil China ku pa’ak’al moras. Le je’ela’ beetabil tak 300 ja’ab ti’ le k’ k’iinilo’oba’. U pa’aka’ale’ jach bala’am ka’achij ti’ kaaj, tumen yéetel u yich le che’a’ ku tséenta’al mejen xnook’ol beetik seda bin (Oliver, 2018)

1 000 ja’ab ma’ili’ k’uchuk le k k’iinilo’oba’

Káaj u pa’ak’al arroz tu kaajil, Marjales, tu nojlu’umil Mesopotamia.

500 ja’ab ma’ili’ k’uchuk le k k’iinilo’oba’

Tu nojlu’umil India ku lanchajaj u yúuchuj paak’al ut’ial u yantaj ba’al jaantbil.

200 tak 100 ja’ab ma’ili’ k’uchuk le k k’iinilo’oba’

Ku káajal u pa’ak’al arroz tu nojlu’umil Japón. Le paak’alo’ ku yúuchuj ich luuk’, ti’ lu’um buulultak .

100 ja’ab ti’ le k k’iinilo’oba’ taj bejla’e’

Tu ch’a’aj bel u seten beetal le ku ya’alaj chinampas yóok’ u ja’il Xochimilco yéetel Tláhuac, way Mesoamérica.

Naats’ ti’ 850 ja’ab ma’ili’ k’uchuk le k k’iinilo’oba’

Ku káajal u jóoyabta’al xan ixi’im tu bak’pach Tehuacán, way tu lu’umil Mesoamérica.

1 000 ti’ le k k’iinilo’oba’

Ku pa’ak’aj ixi’im, jejeláas bu’ul, k’úum, girasol, k’uuts.

  1. e. c.: ma’ili’ k’uchuk k k’iinilo’oba’.
  2. c.: ich k k‘iinilo’oba’.

U jejeláasil bix u k’a’abetkúunsa’al ja’ uti’al paak’áal.

  1. Ku chulubta’al ja’ yéetel nukuch pak’il chulub, ku ts’o’okole’ ku cha’abaj u yáalkab utial u jóoyabtej paak’áal.
  2. Ku páak’ta’al u yúuchul búulkabil je’el bix u yúuchuj yéetel u ja’il Nilo. Paak’ale’ ku beeta’al yóok’ luuk’ tu p’atik le ja’a’.
  3. Uti’al u ya’abkúunsa’al u tsáajik yich paak’ale’ ku meyajta’al lu’um. Yaan tu’uxe’ ku páaniko’ob uti’al ma’ u bin ja’, yaane’ ku táaxkuntiko’ob u lu’umil je’el bix waj tu’ux México waj Belice, ti’ maaya lu’umo’ob. Ya’ab tu’uxe’ ku táaxkunta’al lu’um, jóoyabtabak waj ma’.
  4. Ma’ili’ k’uchuk sak wíinik tu lu’umil Mesoamérica yaanili’ le ku ya’ala’aj chinampas, waj paak’al ku beetal yóok’ ja’. “Le je’ela’ ku yúuchuj tu’ux yaan chulte’ waj áak’alo’ob, tu lu’umil Mesoamérica. U meyajile’ u pa’ak’al ya’ab ba’al jaantbil, ba’ale’ mix táan u k’askunta’al ja’ mix táan u k’askunta’al lu’um. Ya’ab u paak’alil ku yúuchuj ba’ale’ ma’ u k’askunta’al sijnáal tu’ux ku yúuchuj ” (Martínez-Ruiz, 2004). Jach bey u yúuchuj Xochimilco, México.

Jejeláas ju’un t xokaj uti’al k beetik le meyaja’:

Je’el u páajtal a xokik u jeel ju’uno’oba’ uti’al ka a wojéeltej u ya’abil xane’:

Casson, L. et al. (2001). Egipto antiguo. Castaño, A. (trad). Las grandes épocas de la humanidad. Historia de las culturas mundiales. México, DF, México : Ediciones Culturales Internacionales, S.A. de C.V.

Davidson, B. et al. (2001). Reinos africanos. Iglesias, M. I (trad.). Las grandes épocas de la humanidad. Historia de las culturas mundiales. México, DF, México : Ediciones Culturales Internacionales, S.A. de C.V.

Kramer, S. M. et al. (2000). La cuna de la civilización. Saavedra, C. (trad.). Las grandes épocas de la humanidad. Historia de las culturas mundiales. México, DF, México : Ediciones Culturales Internacionales, S.A. de C.V.

Leonard, J. N. et al. (2000). Japón antiguo. Saavedro, C. (trad.). Las grandes épocas de la humanidad. Historia de las culturas mundiales. México, DF, México : Ediciones Culturales Internacionales, S.A. de C.V.

Lobato, R. (1998). Terrazas prehispánicas en la región del río Usumacinta y su importancia en la agricultura maya. Estudios de Cultura Maya. DOI: http://dx.doi.org/10.19130/iifl.ecm.1988.17.593. Recuperado de https://revistas-filologicas.unam.mx

Martínez-Ruiz, J. L. (2004). Manual de construcción de chinampas. Jiutepec, México: Instituto Mexicano de Tecnología del Agua. Recuperado de http://repositorio.imta.mx

Oliver, G. (2018). Síntesis por capítulos de la Historia General de la Agricultura. De los pueblos nómadas a la biotecnología de José Ignacio Cubero. Colección Guadalmazán y Divulgación Científica. Córdoba, España: Editorial Almuzara. Recuperado de https://agroicultura.com

Schafer, E. H. et al. (1999). La China antigua. Saavedra, C. (trad.). Las grandes épocas de la humanidad. Historia de las culturas mundiales. México, DF, México : Ediciones Culturales Internacionales, S.A. de C.V.

Schulberg, L. et al. (2001). India histórica. Bárcena, A. (trad.). Las grandes épocas de la humanidad. Historia de las culturas mundiales. México, DF, México : Ediciones Culturales Internacionales, S.A. de C.V.

Secretaría de Agricultura y Desarrollo Rural. (25 de julio de 2018). Las chinampas, historia, cultura y seguridad alimentaria. Recuperado de https://www.gob.mx/agricultura/es/articulos/las-chinampas-historia-cultura-y-seguridad-alimentaria