Atl iwan amantekayotl

Audio en maya

Audio en náhuatl

Ken nokwi atl nomaatilanaiwan ken nehnentiwih kalpanchanehkeh wan ken kipatlah nochi tlin kinyewaloa, ken noteixpantiah ipan amantekayotl:

  • aohtli. In aohtli noso iohwi atl (ken kitokayotiah ipan Abyalatlahli, aquaeductus, aqua, (atl) wan ohtli kan noohwitia (kan nehnemi) ipan kipalewia ma nohwiti nochipa atsintli kan mextok ta kan nokwi, ipan kalpan, xolalmeh weyi kalpan. Ihkon okitekipanoltihkeh ipan iksan tlaltipakchanehkeh ipan Egipto, India, Petra, Jordania, Grecia, Roma, Sri Lanka, Norteamérica iwan Mesoamérica.

Aohtli ipan Roma -onochayahken ipan yeyi tlahli- noihtoa ika in okinpalewi ipan inkalpan itech in amantekayotl. Aman miyek kalpanmeh kipiyah aohtli wan no kikwih aohtli. Ken nikan menkittaskeh, in aohtli ipan Segovia, España, onotekiwiltih ta ipan in senpowal siglo.

Acueducto romano 2. Segovia. Foto de Helena Rivas

Aohtli ipan Segovia. Tlaixkopin Helena Rivas

Ipan Mexihko tlahli, ipan 1466 xihtli, Nezahualcóyotl, weyi tlahtoani ipan Texcoco, okinemilih keh kiyekchiwas se aochpanko noso aohtli (ipan tomexikatlahtol kihtohneki: atl,  ochpantli : “kan nosowa noso noohwitia atl”). In aohtli kitokayotiah Chapultepec, kwikaya atl ne Chapultepec ta Mexihko-Tenochtitlan. Aman welis tikinittas seki tepankoatl ipan in la Avenida Chapultepec ipan weyikalpan Ciudad de México wan ome tepanamitl.

Aman miyehkan kan noxeloa atl kan kintitlaniliah chanchiwanimeh itech inkalpan noso ipan weyialtepetl

  • Tlatekihli. Ipan Mesopotamia, ipan 1 300 a. i. t. xiwitl, tlatlakitiyaya ika tepostli, inin, se weyak wan ahkawtik witsoktli kitemaya tsotsokohli ipan apan wah kitoyawayah ipan aohtli.

Inin weyitlahtoanimeh ipan iksan Egipto, okipewaltihkeh weyi tlayekchiwahli kan notilanas in aohtli: okiyekchihkeh se weyi kalatepeyatl wan otlachkwakeh tepanatl. “Inin tekitl okiyolitih tekipanohkameh tlen kintokayotiyaya “tlalkonchiwanimeh” (Casson et al., 2001).

Aman miyek onka ken tlaatekilowaya: akin kinemilia ken notlatekiltis iwan in amantekayotl; tonalatekihli; atekilxelowani; atekilpitentsinxelowani; atekilchipinkalitsin; tlakontli, mihmiyek tlatekiltsopilwani; wan no ipan yehyekatl.

  • Amanahli. Ken nonemilia, in amanahli noyekchiwa ika se weyi tepantli kan kitsakwilia apan, atepeyatl noso weyiatl wan onpa noweyilia atl noso kitsakwilia oksehkan ma nohwiti, kin “in egipcioschanehkeh kitsakwiliyaya atl ipan se weyi amanahli tlin kiichkwaya ika se tlalkontli, wan no ihkon kiyekchihkeh iksankatka se tlakonatl, sanpa in kiyekchihkeh ken kitlahkoltiskeh atl wan ma kitkitkan kan nonekia” (Casson et al., 2001) wan ihkon amanaltihkeh Nilo apan ipan seki tekorral kan maka apachiwiskiah.

Tla aman tiknemiliskeh se amanahli tikixittaskeh se weyi tlalkonatl kan welis tikehyewaskeh noso tiksentlaliskeh atl wan ihkon notekitiltis kwak titlatekiskeh, noso tikoniskeh wan no ihkon nokwis ika tlawiloskeh, tla weyi tlakomolkan noso tla nokwihnekis ipan tlaihitalis.

Onkateh miyek amanahli 14 000 onka ipan totlaltipaktsin.

  • Tlasentlalil amantekayatl. Iwan notlalia amanahli. In tlasentlalil amantekayatl kikwepa atl ipan tlawihli. In akwepalis okipewaltihkeh ika se weyi amalakatl ipan egipto (100 a. i. t.). In amalakatl kiweyiltia wan kixeloa tlawihli kikwi ikwemolyo atl wan kikwepa ken tlawihli. Noihtoa ika in amalakatl onoyekchih iksan wan aman no sanken kwih panpa la kwahli kichayawa atl.

Onkateh matlaktli weyi tlasentlalil amantekayatl ipan totlaltipak, nikan nikintenewas (s.f.):

  1. Presa de las Tres Gargantas (22 500 MW), China.
  2. Itaipú (14 000 MW), Brasil/Paraguay.
  3. Xiluodu (13 860 MW), China.
  4. Guri (10 234 MW), Venezuela.
  5. Tucuruí (8 370 MW), Brasil.
  6. Grand Coulee (6 809 MW), EUA
  7. Xiangjiaba (6 448 MW), China.
  8. Longtan (6 426 MW), China.
  9. Sayano-Shushenskaya (6 400 MW), Rusia.
  10. Krasnoyarsk (6 000 MW), Rusia.
  • Amalakameh noso iamanal atl. Onoyekchihkeh iksan, in atepostli kikwi ikwemolyo atl, apan noso weyiatl iwan ika tlakwechowa, kikwechowah tlayohli, tlatekiyah, noso kiixtiah tlawihli.
  • Atsakwaloyan. Ken se tlalxinkan, nokwi panpa kiititiah kanika noohwitis atl, noso tlalkonatl, tepantli noso aohtli. In wewehkeh egipciochanehkeh okiamaltihkeh Nilo apan ika se weyi tepantli wan ihkon amo oapachihkeh.
  • Teposmalakameh (teposkalmimilohli, teposmalakatl, ikximalakatl). Nonehnemiltiah ika ipotokyo atl. In teposkalmimilohli kipiya ipotokyo notekitiltia ta ipan inin siglo XX wan okipatlakeh oksekimeh tepostih tlin kikwih chiawisdisel iwan tlawihli.
  • Yehyekahli​ (ika ipotokio) . ipan Europa, ipan in siglo XVIII ononextihkeh in yehyekahli tlin kwi poktli. Aman onkateh yeyimeh: totonki yehyekatl; ika yehyekatl (hidrógeno, potoktli, helio wan propano; inin nokwi nohnoka); wan Rozière (yehyekatl noahokwi ika totonki wan sesek tla wehka yalo).

Ipan 2019 xihtli, in amatehtemohkeh finlandeseschanehkeh okihtohkeh ika ma nokwi  yehyekatotonki wan ika kimakawaskeh tlatoponihli wan ihkon amo toponiskeh (in  hidrógeno tlatla); wan ihkon no kimalwiah tomintsin panpa in semi patioh (in helio).

In ken kiyekchihkeh yehyekahli ne iksan China.

Nokwi ipan tlatelohli; kan noitta tla kwiewis (kitemachiwah tla yetia atmosféricatl, tla tonati noso tla tlaseseyatis) kwak tlahkwa ka tlakpak; kwak yenkwik tlayekchiwahli; teixnextiah, wan, nawiltilohli.

  • Amantekayopopoliwilis wan ken nopopolowa atl tlin tlahlo.
  • Pipitentsin amantekayotl kan nokwi achipawan, wan okseki.

In yenkwik tlanemilistli kan kipitelontsintiliah ken kipohpowah atl; kitsopeliltiah atl (nokwepa ósmosis) ika pipitentsin amantekayotl; pipitentsinatl ika kipapanoltiah atl ihkon kipohpowah, wan kiixtiliah istatliwan tepostli ipan atl; pipitentsinmatilis ika kinextiah tla tlahlo atl.

¿tlinon okse techpoloto? ¿welis titechihlis? Xitechkwihkwilo.

La antigua Mesopotamia, historia y resumen, fácil y divertido
La Ingeniería Hidráulica a través de la historia

Amochmeh:

No welis tikpowas ipan oksekimeh amochmeh ihkon tikmatis okseki tlamachilistli:

Casson, L. et al. (2001). Egipto antiguo. Castaño, A. (trad). Las grandes épocas de la humanidad. Historia de las culturas mundiales. México, DF, México : Ediciones Culturales Internacionales, S.A. de C.V.
Douas, M., Serena, P. A., & Marqués, M.I. (s.f.). La conexión nanotecnología-agua. Esfera del agua. Recuperado de https://www.esferadelagua.es
En el Green Power. (s.f.). La energía hidroeléctrica. Recuperado de https://www.enelgreenpower.com
Europa Press. (21 de agosto de 2019). Proponen un globo de vapor para lanzar cohetes a gran altitud. Recuperado de https://www.europapress.es
Gestiriego. (2 mayo, 2019). Sistemas de riego innovadores. Recuperado de Recuperado de https://www.gestiriego.com/
Hadas, M. et al. (2000). La Roma imperial. Bosh, E. S. (trad.). Las grandes épocas de la humanidad. Historia de las culturas mundiales. México, DF, México : Ediciones Culturales Internacionales, S.A. de C.V.
Kramer, S. M. et al. (2000). La cuna de la civilización. Saavedra, C. (trad.). Las grandes épocas de la humanidad. Historia de las culturas mundiales. México, DF, México : Ediciones Culturales Internacionales, S.A. de C.V.
Martí, A. (27 de septiembre de 2020). La presa de las Tres Gargantas: un monstruo hidroeléctrico situado en China y la planta energética más grande del mundo. Recuperado de https://www.xataka.com/
Meléndez, J. (s.f.). Historia de los globos aerostáticos. Mucha Historia. Recuperado de https://muchahistoria.com
Naturgy. (s.f.). Las grandes presas hidroeléctricas del mundo. Recuperado de https://www.naturgy.com
Real Academia Española. (s.f.). Presa. Recuperado de https://dle.rae.es/presa
Wikipedia. (s.f.). Acueducto. Recuperado de https://es.wikipedia.org
Wikipedia. (s.f.). Acueducto de Chapultepec. Recuperado de https://es.wikipedia.org
Wikipedia. (s.f.). Molino hidráulico. Recuperado de https://es.wikipedia.org