Chalchiuhtlicue, k’iin ook’olnaj bin
Chalchiuhtlicue, k’iin ook’olnaj bin
Por Alma Fernanda Lira Chávez, Ana Paola Lagunas Mota, Camila Espinosa Mariño, Valentina Cabrera Peralta y María Fernanda San Román Orozco
Ku tsikbalta’ale’, úuch bine’ anchaj kamp’éel k’iin ma’ili’ ch’uykíinsa’ak le k k’aj óol bejla’a’, u jo’opéel k’’in, k’iin ku péek bin.
Yáax máax beet u k’iinile’ Tezcatlipoca bin; 676 ja’ab bin ku yajawlil la luk’sa’abi’.
Quetzalcóatl ts’áanche’etej. Tu táaj jats’taj yéetel u xóolte’, tu pulaj ich ja’, ka túun máan leti’ u beet u k’iinil.
Ka’ilikil u yahaulile’ máan tu beetaj 676 ja’ab. Leti’ ka taal Tezcatlipoca luk’siki’. Báaj kóoche’ta’abij ka náachkunsa’ab tumen jump’éel k’a’amkach iik’.
Walkil túuna’ ook u beet u k’iinil Tlalocatecutli, u ajawil metnal, ba’ale chéen 364 ja’ab xáanchaji’ tumen Quetzalcóatl suunaje’ ka tu beetaj u k’áaxal k’áak ka’an.
Quetzalcóatl túune’ tu ts’áak ix Chalchiuhtlicu u beet u k’iinil. U ko’olebili’ ja’ ix Chalchiuhtlicu bin. Jach ust u puksi’ik’al le ix ajawa’. Tu ts’áaj ma’alobtak lu’um ti’ u kaajal, tu ts’áaj ya’abkach lu’um ti’ xan, ba’ale’ mix beyo’ ma’ yaakunta’an tumen tuláakal máaki’.
Tezcatlipoca káaj u a’alaj ba’al ti’ uti’al u tselik tu’ux ts’aja’ano’. “Ix Chalchiuhtlicue ix ka’apéel ich. Mix jaaj waj u yaakunmaj u kaajali’. Mix u yaamaji”.
Le loobil t’aana’ jach yaajchaj tu yóol Chalchiuhtlicue ka káaj u yook’ol. Ook’olnajij, ook’olnajij tak ka káaj u bulik yóok’ol kaab yéetel u ja’il u yich.
Uti’al ma’ u kíimile’ wíiniko’obe’ tu sutuba’ob u jejelás ba’alche’il k’áak’náab.
Káaj u júutul ka’an. Ka tu yilajo’ob ba’ax ku yúuchule’ Tezcatlipoca yéetel Quetzalcóatl tu sutuba’ob nukuch kúul che’ ka ook u láat’o’ob ka’an uti’al ma’ u láaj júutul.
Chéen tumen Quetzalcóatl yéetel u jeel k’ujo’obe’ anchaj u jeel k’iin, u jo’opéel k’iin bin, Nahui Ollin u k’aaba’, leti’ k ilik te’ k’iino’oba’. Nukuch máako’obe ku ya’aliko’obe’ bíin taalak bin Tezcatlipoca u yokoltej le k’iina’, leti’ túun kéen xu’uluk yóok’ol kaab.
Jejeláas ju’un t xokaj uti’al k beetik le meyaja’:
Castro, M. F. (2021). ¿Quién era Chalchiuhtlicue? La diosa azteca del agua. Red Historia. Recuperado de https://redhistoria.com/.
Moreno-de-los-Arcos, R. (2010). Los cinco soles cosmogónicos. México, DF, México: Universidad Nacional Autónoma de México. Recuperado de https://historicas.unam.mx
MXCity. (2020). Espejo humeante o del mito de Tezcatlipoca, el gran dios de la oscuridad. Recuperado de https://mxcity.mx
Conacyt, Consejo Nacional de Ciencia y Tecnología. (2021). Tláloc y Chalchiuhtlicue: dioses del agua. Ciudad de México, México: Consejo Nacional de Ciencia y Tecnología. Recuperado de https://conacyt.mx