Inicio »
Temazcal, ja’ yéetel ki’ óolal
Audio en maya
Audio en náhuatl
Tumen Jacob López González
Ts’ok xo’okij tumen arqueóloga L. Hortensia de Vega Nova
Un ch’i’ibalil úuchben kaajo’ob tlahuica-mexica tu jets’ajo’ob u kajtalo’ob tu lu’umil Yautepec, Morelos, México, ich u ja’abilo’ob 1220 yéetel 1521 ichil k k’iinilo’oba’. Ti’ tu jets’auba’obi’ tumen naats’ ku yáalkab yook ja’ Yautepec u k’aaba’; leti’e’ ja’ meyajnaj ti’ob uti’al u pak’ik u yo’ocho’ob, leti’ meyajnajij xan uti’al u ch’a’ik muuk’ u kaajil tu paach k’iin. Uti’al u ye’esiko’ob nojba’al u sayabil ja’a’, tu líik’so’ob naats’ ti’ jump’éel tecpan waj leti’e’ ka’anal naj k’aj óola’an bix palacio. Bejla’e’ le je’ela’ te’ yaan aktáan ti’ tu’ux ku ch’a’ik ts’aak u kaajnáalo’obil Yautepec.
Ichil tecpan kajlaj ka’ jaats wíinik máaxo’ob jo’olintik u jejelás meyajilo’ob u ch’i’ibalil tlahuica-mexica. Junjaatse’ ku yilik ka xi’ik uts’ ti tuláakal u administrativoil, uláak junjaatse’ ku jo’olintik u meyajil yotoch k’uj. Ti’ xan ku táakpajal u jolkanilo’ob yéetel u aj k’iinilo’obi’, yéetel xan jejeláas tusbelo’ob ku áantajo’ob ti’ u yúuchuj payalchi’, u meenta’al jaanal, u míista’al kúuchil xan.
Tu kaajil Yautepec ti’ kajakbal xan juntúul tecuhtli (máax ilik ka úuchuk le ku ya’ala’aj tributos). Ti’ ku yantal xan ka’atúul calpixques. Juntúule’ mexica, u jeele’ tetzcocano, bey u xo’okoj ti’ úuchben ju’un ts’íibta’an te’ k’ino’ob je’elob táan u yúuchulo’. Le je’elo’oba’ u meyajo’obe’ u moliko’ob u bo’ol máasewal wíinik ti’ u jala’achil kaaj, beeyxan u kanáantiko’ob ka k’uchuk ti’ ja’alach ba’ax ku mo’olo’olo’. U moliko’ob u bo’ol u kaajnáalilo’ob Ticumán, Tlatizapán, Atlhuelic, Amatepeque, Ocopetlatla, Oacalco. Ku ts’o’okole’ ku túuxtiko’ob tak tu nojkaajil Tenochtitlan, ti’ Texcoco. Ichil u xookil úuchben ju’uno’obe’ bey u yóol máake’ le tecpan ku ya’ala’ala’ jump’éel ka’anal naj.
Ti’ le tecpan ku ya’ala’ala’ yaan jump’éel u kúuchil yichkíil máaki, ba’ale ceremonial bin, temazcal u k’aaba’. Temazcal, jump’éel t’aan taak ya’alik ooxolankil naj. Ka’ap’éel t’aan náhuatl u chuun: tema, “vapor”; calli, “casa”. Le kúuchila’ te’ yaan tu chúumuk tecpan. Jach chúumuk líik’sa’an tumen beyo’ bey táan u ya’ala’ale’ u p’o’ik u wíinklal máake’, u kanáantik u toj óolal máake’, ba’al jach k’a’ana’an. Bey táan u ya’alik bine’ ki’imak óolile’ ku káajal waj u p’o’omaj máak u wíinklal; waj mina’an le je’ela’ ku káajal k’oja’anil: yáaxe’ tu wíinklal máak, ku ts’o’okole’ tu tuukul máak. Ba’ale’ bey ma’ chéen leti’ob bey u tuukulo’oba’: u ya’abil u kaajilo’ob way t lu’umila’ bey u tuukulo’obo’, bey u kanáantik u wíinklalo’oba’.
Le ba’al tamazcal u k’aaba’oba’ ku líik’saj, u ya’abile’, tu kúuchilo’ob tu’ux ku p’ulta’al k’ujo’ob. Lela’ beey, kex ti’ tecpan k tsikbaltika’ ma’ u kúuchil payalchi’i’, chéen u kúuchil tepalil.
Ba’ax yéetel beeta’ab u pak’il temazcal: yéetel tuunich, yéetel k’at. Ba’ale’ je’el u beetal xan yéetel xa’ane’, chéen pak’lu’um, póolbil tuunich. Le temazcal k tsikbaltika’ ma’ ojéela’an ba’ax yéetel beetchaja’an tu’ux ku péekchak’ máaki’. Ku tukulta’ale’ tuunich bin, ba’ale’ te’ k’iino’obo’ je’el xan u beeta’al chéen yéetel lu’ume’ waj pak’ ku beeta’al yéetel sajkab xa’ak’paja’an yéetel jejeláas lu’umo’ob.
Bix u beeta’al u líikil u yooxol ja’: ku chokokíinta’al tuunicho’ob, chak ole’entake’ ku we’ekej ja’ yóok’ol. Uti’al le je’elo’ pota’an u chan bejil tu’ux kun yáalkab ja’ tak tu kúuchil ichkíil.
Ya’ab bix u meyaj temazcal: yaane’ óol bey uti’al yúuchul payalchi’e’, yane’ chéen uti’al u p’o’ik u wíilkal máak, yaane’ uti’al ts’aakankil, je’el bix ti’ ko’olel táant u síijil u paale’. Ya’ab bix je’el u meyaj temazcal ti’ u yuumiloob tecpan.
Úuchben máasewáalo’obe’ bey u yiliko’ob temezcala’: u ts’u lu’um bin, metnal bin. Te’ kúuchila’ ti’ ku nupikubáaj u lu’umil kuxa’antak wíinik yéetel u lu’umil kimentak wíiniki’.
Uti’al úuchben máasewáale’ nojba’al ti’ u kuxtal temezcal, ma’ chéen ti’al u p’o’ik u wíinklili’, ma’ chéen uti’al u toj yóolal máaki’: ti’ temezale’ úuchben máasewáale’ ku yilik u joonajil u yokoj tu lu’umil kimeno’ob.
Ba’ale’ temazcal ku meyaj xan ti’ máak uti’al u yajsik u wíinklal. Uti’al ka yáalkabnak u k’i’ik’el, uti’al u p’ilik yich yoot’el, ka séebnak u meyajtik u yo’och, le metabolismo ku ya’ala’alo’. Yéetel xan u jeel ba’alo’ob ku yúuchuj ichil u wíinklal.
Beey túuna’, u meyaj temazcal ti’ wíinike’ ma’ chéen ti’ u wíinklili’, beeyxan ku meyaj ti’ u yóol. Ku meyaj uti’al ma’ u je’elel máak ikil u nojba’altik u wíinklal. Wíinike’ ku kaambal bin, ku jóok’sik u súutukil u jet’sik u tuukul; uti’al u luk’sik bin ba’al k’aas tu tuukul, uti’al u tselik ba’al úuchben tu kuxtal, uti’al bin ka u yóolintubáaj. Jach tu ts’ooke’ jaaj uti’al u k’expajaj wíinik ba’ale’ láayli’ leti’e’, je’el bix le ja’ ku suut ooxolil ti’ le kúuchil temazcal u k’aaba’o’.
Jejeláas ju’un t xokaj uti’al k beetik le meyaja’:
Xok le ju’uno’oba’ uti’al ka a wojéeltej u ya’abil ba’al:
Cédulas informativas del tecpan (zona arqueológica de Yautepec).
Lozoya, X. (2005). Spa: salute per aqua, el temazcalli. Arqueología Mexicana. Xokbil te’ela’: https://arqueologiamexicana.mx
Ortiz-Butrón, A. (2005). El temazcal arqueológico. Arqueología Mexicana. Xokbil te’ela’: https://arqueologiamexicana.mx
Real Academia Española y Asociación de Academias de la Lengua Española. (s.f.). Calpixque. Diccionario de la lengua española. Recuperado de https://dle.rae.es