Mejen ts’íib tu yóok’lal ja’
U buk’tunilo’ob k’áak’náab: mejen ik’el, mejen xíiw
U ts’íib Itzel Bahena, Antonella Gispert yéetel Ana Vázquez
Mejen okom t’aano’ob: u k’áajtal k’áak’náab, «biotecnología», u nojba’alil, u chokotal sijnáal, ba’ax kun yúuchul.

Ba’al jach ka’ana’an ti’ k’áak’náab le mejen búuk’tun ku patkubáajo’ob tu yiito’, le ku ya’ala’al «corales». Ba’al jach ka’ana’an xan ti’al le kuxtal ku yúuchul tu jobnel k’áak’náabo’. Ba’ax le je’elo’oba’ wáaj ma’ mejel ik’lel wáaj «polipos» ku ya’ala’alo’, leti’obe’ u láaj muuláanmachmajubáajo’ob, u láaj machmajubáajo’ob tu yiit ja’. Ti’al yóok’ol kaabe’ jach ka’ana’an le mejen búuk’tuno’oba’ tumen u ya’abilo’obe’ leti’ le ku ya’ala’al «arrecifes», te’ela’ ti’ ku kajtal ya’ab u ba’alil k’áak’náabi’.
Kex juntúul ich kamkamp’éel yik’lel k’áak’náabe’ ch’uyukbal u kuxtal ti’ u toj óolal u búuk’túunil «coral», le ku ya’ala’al «arrecifes». Leti’ u yotoch seten ya’ab yik’lel ch’óoch’ ja’ (NOAA, 2019), ku ts’o’okole’ leti’ lúubsik u muuk’ chak iik’alo’ob ku jaats’; leti’ lúubsik u muuk’ nukuch cháako’ob yéetel u ku kanáantik ma’ u míista’al u súus k’áak’náab. Yéetel xane’ ti’ ku taal u ya’abil u yo’och máaki’, ti’ ku taal xan u ya’abil u ts’aaki’.

Foto de Daniel Hernández Díaz.
Autor/Banco de imágenes/Conabio
Ba’ax k’askúuntik k’áak’náab: jejeláas meyaj ku beetik wíinik, je’el bix u páanik k’áak’náabe’, u seten píitman u chukik kay, yéetel xan jejeláas meyaj túumbentak ku káajesik u beetik wíinik. Ma’ chéen le je’elo’oba’: beeyxan ku k’askúuntik «coral»
le tsaats ku cho’ik wíinik tu wíinklal ken ookok máak ichkíil ich k’áak’náab, ti’al ma’ u tóoka’al tumen k’iin bin. Kex ma’ ya’ab ka u cho’ubáaje’ ku kaskúuntik ja’. Tuláakal le je’elo’obo’ ku k’oja’ankúunsik «coral», ku sakkúuntik u wíinklal u jaatsi’ tak kéen un kíinsej.
Ku ya’alik NOAA (2013) beya’: ojéela’anile’ u chokotal wáaj u síistal u ja’il k’áak’náabe’ ku beetik u t’onikubáaj u yik’lel «coral», le «pólipos» ku ya’ala’alo’. Ken k’oja’anchajak le je’elo’oba’ náachtal ku beetik ti’ob xíiw, le «algas» ku ya’ala’alo’. Bey túuna’, ku bin u saktal «corales». Jaaj ma’ táan u kíimil, ba’ale’ ku jach t’o’ona’antal, wáaj beya’ asab séeb u k’oja’antalo’ob, beya’ je’el u k’íimilo’obe’. Ba’ale’ jaaj xan wáaj k’oja’antake’ jéel u ka’ ch’a’ajik yóolo’obe’ chéen wáaj ku yutstal tu’ux yano’. Jaaj xane’ xaan u bin u ch’a’ajik u yóol.

Foto de Valeria Mas.
Autor/Banco de imágenes/Conabio
Yaan jump’éel meyaj ku yúuchuj ti’al ka’ yanak u ya’abil le ku ya’ala’al «arrecifes». Máax patjo’oltej: juntúul ko’olel Anastazia Banaszak u k’aaba’. Leti’e’ Instituto de Ciencias del Mar y Limnología de la Universidad Nacional Autónoma de México (UNAM) ku meyaj. Bix tu beetil le meyaja’: Leti’e’ ku meyajtik le ku ya’ala’al «biotecnología» ti’al u ka’ ya’abkúunsik «corales», ba’ale’ ku yilik xan ma’ u k’askúuntik sijnáal. U meyaje’ ku káajal ich k’áak’náab: te’ela’ ku molik u meejen «corales». Máaytbil u beetik: ku jayik u k‘áanil chukkay yóok «corales». U meejen le je’eloba’ na’akal ku beetiko’ob, beyo’ ku máaytikubáajo’ob tu k’áanil chukkayo’, ku bino’ob bey ka chu’ukuko’obo’. Séeb u mo’olol u meejen «coral», tumen jach sáaltak u wíinklal. Ku ts’o’okole’ ku ch’a’abalo’ob túune’ ku meyajta’alo ti’ «laboratorio». Jach tu ts’ooke’ ku ka’ su’utulo’ob ich k’áak’náab, ku ka’ bisa’alo’ob jaybil yóok arrecifes, yóok «corales». Bey u ka’ ya’abkunsa’al «coral». (Banaszak, 2013).

Foto de Saúl Meunier Blanco.
Autor/Banco de imágenes/Conabio
Jaaj jach mix ya’ab k’áak’náab tu’ux yaan «coral» (1%), ba’ale’ jach k’a’ana’an ti’al u tooj óolal k’áak’náab. Ts’o’ok u yúuchtal káajak u k’astal «coral», u k’as káajal u ch’éejel. Ya’ab ba’al beetik, ba’ale’ u nojchile’ leti’ le ku ya’ala’al «cambio climático», u chokotal sijnáal. Bey túuno’ unaj k kaláantik tu’ux kajakbalo’ob, le yóok’olkaabila’, wáaj ma’ táan k beetike’ táan k xu’ulsik xan u kuxtal jejeláas ba’al kuxa’an ich k’áak’náab, yóok’ lu’um, tu yóol iik’.
Wáaj ka xu’uluk le «coral» ku ya’ala’alo’, káak’náabe’ ku xu’ulsik xan u múusik’tik sak iik’, ku ts’o’okole’ jujuntúul ich kantúul u yik’lel káak’náabe’ yaan u p’áatal na’an tu’ux u kuxtal. Wáaj ku sa’ataj le buka’aj ik’lel k’áak’náaba’, sijnáale’ léem k’éxpajaj ken u beetej, yaan xan u na’antaj taak’in, yaan u na’antaj meyaj ti’ wíinik.
Seten ya’ab máak yaan u mina’antaj tu’ux u kaxtik u kuxtal wáaj ka sa’ataj «coral» bin. Ku ya’ala’ale’ tu’ux ku k’a’amal táanxeltu’ux máakilo’ob tu jáal k’áak’náabe’, taak’in ku yokol ja’abilja’ab: maanal «36 billones dólares» bin. Le yóok’laj túune’ tuláakal meyaj ti’al u ka’ ya’abtal «arrecifes» ba’al seten k’a’ana’an.
Unaj k chan yaakúuntik k éet wíinikilo’ob, ma’ k k’alikbáaj ti’ chéen ba’ax k tukultike’. Unaj k meyaj ti’al k kanáantik k’áak’náab, unaj k meyaj ti’al k wet’ik u chokotal sijnáal.
Jejelás ju’un ku máanchi’ital te’ meyaja’
Banaszak, A. (24 de noviembre, 2013). Usan biotecnología para reproducir corales y repoblar arrecifes en el caribe mexicano. Recuperado de https://www.dgcs.unam.mx
Conagua, Comisión Nacional del Agua. (28 de julio, 2017). Corales, guardianes submarinos. Recuperado de https://www.gob.mx/conagua/
NOAA, National Oceanic and Atmospheric Administration. (1 de junio, 2013). Anthropogenic (human) threats to corals. Recuperado de https://oceanservice.noaa.gov/
NOAA, National Oceanic and Atmospheric Administration. (1 de febrero, 2019). Coral reef ecosystems. Recuperado de https://www.noaa.gov/
NOAA, National Oceanic and Atmospheric Administration. (s.f.). Coral bleaching and ocean acidification are two climate-related impacts to coral reefs. How is climate change affecting coral reefs? Recuperado de https://oceanacidification.noaa.gov/
NOAA, National Oceanic and Atmospheric Administration. (s.f.). How does climate change affect coral reefs? Recuperado de https://oceanservice.noaa.gov/
NOAA, National Oceanic and Atmospheric Administration. (20 de junio, 2024). Skincare chemicals and coral reefs. Recuperado de https://oceanservice.noaa.gov
The Reef-World Foundation. (1 de marzo, 2021). What would happen if there were no coral reefs? Recuperado de https://reef-world.org